enesetunnet. (Tilvis & Sourander 1996) Õendustoimingud Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedase inimese surma. (Roper jt 1999) Surijaid võib julgustada osalema oma hügieenis, kui nad tunnevad, et on selleks suutelised. Õendustöö peab olema korraldatud nii paindlikult, et selles võiks arvestada neid ajaperioode, millal patsient saab hakkama oma häiretega ja valukontroll on optimaalne. (Roper jt 1999) Kuigi inimeste reageering surmale on paljuski sarnane, on õenduse individualiseerimisel siiski väga oluline mõista, et iga surija ja teda ümbritsevad inimesed reageerivad surmale isemoodi. On nii palju erinevaid asju, mis võivad surijat kartma panna ja temas hirmu tekitada: näiteks hirm surma, valude, suremisprotsessi ees; hirm kaotada oma väärikus ja kontroll enese üle; hirm jääda üksinda või mure lähedaste pärast
matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik kontrollida, kuid nüüdseks on jõutud selgusele, et surmaeelne valukontroll narkootiliste valuvaigistite abil on võimalik ja seda tuleb rakendada. Valukontrolli põhiprintsiip on piisavalt tugevate valuvaigistite pidev andmine. Anoreksia, iiveldus ja oksendamine- pikaaegse surmaeelse haiguse üks lähikondlastele kõige rängemalt mõjuv aspekt on haige hääbumine- eriti sageli esineb seda teatud vähkkasvajate puhul. Lisaks märgatavale kaalukaotusele kõhetuvad lihased, kahjustub
annaabi.ee 
