Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Eristatakse kahte tüüpi : järsa purustuskoonusega(jäme ja keskmiseks purustamiseks) ja lauge purustuskoonusega (keskmiseks ja peenpurustamiseks). Järsu koonusega purustites tükeladatakse kuni 1200mm läbimõõduga kivimitükke, lauge koonusega koonuspurustites 100-200mm kivide teise astme peenestus. Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel. Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.
12 ja tagumine 5. Rootor on koost võllile kinnitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge 2 millel paigalduvad vasarad 11. Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab vasarate ebaühtlast kulumist. 82) Valtspurustid Valtspurusteid rakendatakse kivimite teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ning samuti ka sidusate ja niiskete materjalide peenestusel. Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.