Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid ● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ● Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. ● Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. Joonis 2.15 Katkenud vihmaveetoru korral satub välissein suure veekoormuse alla.
10 aasta jooksul 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste (RT 59 – 1932, art. 495) kohaselt. Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. 47 Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk-katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959).
annaabi.ee 
