Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm
Amortiseerunud katusekate tuleb vahetada uue vastu. Enne katuse väljavahetamist on otstarbekas kontrollida, kas katuse veepidavust saab tagada remontimisega. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et katus on hoone kestvuse tagamisel kriitilise tähtsusega ja siin liiga suurte riskide võtmine (jäetakse alles kohati lagunenud katusekate) ennast ei õigusta. Puitkorterelamute originaalne katusekate on olnud peamiselt valtsplekk. Seega tuleb eelistada katusekattematerjalina valtsplekist katusekatet. Mõnel pool, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti linnades ja teatud hoonetüüpide juures on levinud ka kivikatused. Katusekivi tuleks valida tüübilt ajaloolisega sarnane: vanematel hoonetel S-kivi, hilisematel esineb sageli nn. valtskivi. Kui hoonel soovitakse taastada kunagi seal olnud kivikatust (näiteks vanade fotode põhjal), tuleb eelnevalt selgitada, kas see eeldab ka katusekonstruktsiooni ümberehitust, sest kivikatus on suhteliselt raske ja vahepeal võib konstruktsioon olla