krohvi all mädanenud välislaudis. Seinatäidise puistematerjal tasuks asendada tselluvillaga. Otstarbekas oleks välisseina konstruktsiooni avamine seestpoolt. Kasuks tuleks ka graafiliste uuringute tegemine soojaseisukorra väljaselgitamiseks (soovitused säästva renoveerimise infokeskuselt SRIK). Siseruumides tuleks üle kotrollida kandetalade seisukord, neid vajadusel proteesides. Katuse eterniit tuleks asendada valtsplekiga või lausa arhitektuurses projektis märgitud savikiviga, mis oleks kindlasti väärikam ja soliidsem lahendus. Ka kõrvalhoonetel on kasutatud katusekivi. Tuleb rajada uus sadevee äravoolu süsteem. Kaaluda võiks ka katuseräästa laiendamist- kuigi see pikendaks fassaadi eluiga, ei pruugi see sobida hoone arhitektuuriga, moonutades liigselt algset siluetti. Aknad on tõenäoliselt säilinud ehitusaastast. Kuigi mõned liistud on ajaga
Uue loodusmaja üks põhiprintsiipe töötab tõesti seestpoolt välja poole ehk sisenedes saab looduse ja arhitektuurisõber ise aru, et tegemist on hoonega, mille eesmärgiks on luua inimeste ja looduse vahel dialoogi. Hoone koosneb kolmest tiivast, mis paiknevad mäe sees ja peal, ümber keskse tuuma – aatriumi. viimistlusmaterjalid on loodusliku tooni ja olemusega, sulandades uue loodusmaja ümbritsevasse miljöösse. Katus on kaetud piirkonnale iseloomuliku valtsplekiga, seinad lehise laudisega, mis ühtlase algviimistluse tagamiseks raudsulfaadiga töödeldud on. Kasutatavate materjalide värvitoon ja viimistlus on naturaalne ning ajas muutuv sh väärikalt ja loomulikult vananev. Winston Churchill on öelnud “meie kujundame hooneid, hiljem kujunavad hooned meid” – Ka uus loodusmaja võiks kujundada inimeste arusaamu ning suunata neid keskkonnasäästlikule käitumisele . Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus
annaabi.ee 
