Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus · Kuningas-kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud ,väejuht ,kohtunk ja mõelde religioossete kombetalituse täitja · SENAT-valtses koos kuningaga ,koosnes sugukondade vanematest.Senati liikmeid kutsuti isadeks · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimuseid linnast väljas marsi väljakul kuurite (täiskasvaned mehed)kaupa kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa. Ainult kuningas kandis punast värvi rüüd Kaheteistkümmne tahvli seaduse · 450 a eKr pandi kirja esimesed rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanek nõudis plebeid et vältida suulise tavaõiguse omapoolt
päritolu. Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale. Sumerikeelne akadi eepos traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa
šiidid (ar k šiat Ali – Ali pooldajad), kes pooldavad Muhamedi onupoega ja väimeest Ali (valitses 656 – 661) ning tema järeltulijaid, oodates Ali järglase naasmist viimsel kohtupäeval. 1.3. Kalifaat ja araablaste vallutused: Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas
annaabi.ee 
