PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb ha...
1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa
On näidatud, et sellised modifikatsioonid suurendavad vaheperemehe saagiks langemise shansse ja kindlustavad kidakärsse elutsükli. (Holmes, Bethel, 1972; ref. Young, 2002) 3.2.3.1. Perekond Corynosoma (Acanthocephala, Palaeacanthocephalia, Polymorphidae) Perekond Corynosoma on tuntuim Palaeacanthocephala alamklassist. Mage- ja riimvee lôpp-peremeestes parasiteerivad aga ainult kaks liiki: Corynosoma semerme ja Corynosoma stromosum. (Valtonen, Helle, 1988). Nad on levinud Pôhja-Jäämeres, Atlandi Ookeanis ja Läänemeres ning on tüüpilised hülge parasiidid. (Valtonen, Helle, 1988). Corynosoma sp. vaheperemeheks on tavaline harjaslabalane (Pontoporeia affinisi, Amphipoda), kelles C. semerme (Forssell, 1904) ja C. stomosum (Rudolphi, 1802) arenevad cystacanth´i staadiumini. Kalad toimivad kui vektorperemehed, transportides juveniilsed parasiidid nende lôpp-peremeesteni. (Valtonen, Niinimaa, 1983)
annaabi.ee 
