sammude korral), lubatav töötemperatuur kuni +80 °C. Massiliselt kasutusel näiteks sisepõlemismootorite jaotusvõlli käivitamiseks; rihmad kas ühe- või kahepoolse hammastusega. 4. RIHMARATTAD Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast, võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või vahekilp). Valmistusmaterjalina kasutatakse erinevaid malme; terast; kergsulameid või plastikut. Lamerihmülekande üks ratastestv (enamasti suurem) võidaks rihma parema pealepüsivuse huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga. 5. RIHMADE PINGUTAMINE
mida ta ise kasutas ennekõike sooviga kaitsta end süüfilise eest. See ”palitu” muutus ohutumaks alles pärast seda, kui Charles Goodyear leiutas aastal 1839 kummi vulkaniseerimise. 1870 alustati kummist kondoomide masstootmist. Sel ajal olid need 2 mm paksused ning õmblustega. 1912. aastal töötas Julius Fromm välja õmblusteta kondoomide tootmismeetodi. Esimese maailmasõja ajal kuulusid need juba Euroopa sõduritele antud standardvarustusse. Lateksit kasutati kondoomi valmistusmaterjalina esimest korda 1930. aastal. Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid Pikatoimelisteks pöörduvateks rasestumisvastased vahendid kaitsevad väga tõhusalt soovimatu raseduse eest. Need vahendid paigaldatakse arsti poolt ja toimivad olenevalt vahendist 3-10 aastat ning peale eemaldamise saab uuesti rasestuda. Pikatoimelised rasestumisvastased vahendid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Sellised vahendid on: ● rasestumisvastane nahaalune implantaat;
annaabi.ee 
