Sageli saadeti selliseid juba õppinud sõjamehi saadikutena teistesse riikidesse, kus nad pidid end näitama mehiste sõdurite ja heade diplomaatidena. 2.4 RÜÜTLIAU Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks pidulike pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu tähtis sündmus. Rüütliks valmistuja relvakandja ehk noviits pühendus ettevalmistusele. Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise
Kõne eesmärk võib olla kuulajaid millestki informeerida, veenda või luua meeleolu. Kõneleja peab eelkõige silmas pidama oma kõne eesmarki ja soovitud tulemust. Kõneks valmistumisel tuleb lähtuda sellest, * kes kuulab, * miks kuulatakse, * milline on kõneolukord, * millise tulemuseni tahab kõneleja jõuda. Seejärel tuleb sõnastada peamine idee ehk sõnum ning valida sobiv strateegia selle edastamiseks. Tihtipeale keskendub kõneks valmistuja teemale, mitte sõnumile. Kui kõnelejal aga pole kuulajatele olulist sõnumit, ei päästa ka hästi valitud ning sõnastatud teema. Kõnet ette valmistades tuleb endale täpselt selgeks teha, millise sõnumi edastamiseni peab kõne lopus jõudma. Teema sõnastamisel tuleb silmas pidada, et kõne saab õnnestuda ainult siis, kui see osutub kuulajatele oluliseks. Teema tuleb kindlasti huvitavalt ja efektselt sõnastada, et publikut eelnevalt positiivselt häälestada
annaabi.ee 
