Osavõtt valimistest õigus või kohustus Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad , kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides , sealhulgas Eestis , on tegemist just nimelt õiguse , mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia , Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . I...
kurjad ja ebavajalikud (anarhia, ehk ilma reegliteta). Feminism: Feminismi algeid võib leida ka Vanast Hiinast, kuid Lääne kultuuris tõstis see pead 1960-ndatel, nõudes naistele võrdsemaid õigusi meestega, seeläbi nõudes naistele rohkem õigusid, kui neil tol hetkel olid. Nõuti õigust hääletada, olla soost vaatamata samaväärsed meestega ja et meeste ainuvõim tuleks peatada ja muuta. Peatükk 11. Esindatud: Valimised ja hääletused Valmistest mõeldakse sageli kui poliitilise protsessi südamest. Võib-olla pole ükski teine küsimus poliitikas nii otsustav kui see, kelle me valime endi üle valitsema ja riiki juhtima, ja muidugi ka see, et millistes tingimustes valimised toimuvad. Valimisi nähtakse ei millegi muuna, kui töötava demokraatiana. Need on viisid, läbi mille rahvas saab kontrollida valitsust lüües välja kelmis ja lurjused. Poliitikud on rahvateenrid kellesse on investeeritud vastutus esindada rahvast ja kaitsta
annaabi.ee 
