Ette teada olev karistus üht või teist liiki korrarikkumise eest on vaadeldav negatiivse kinnitusena positiivsele käitumisele. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Praktika kinnitab et korrarikkumisi korraldatakse kaasõpilaste ja /või õpetaja tähelepanu saamise eesmärgil. Lisaks kaasõpilaste ja õpetaja tähelepanule põhjustab klassis õpilaste üleannetut käitumist kohustus tegeleda sellega, mis on neile vastumeelne. Mida tüütum, pettumusi valmistavam, väsitavam ja vastumeelsem on õpilastele õppetöö, seda enam püüavad nad vältida neile antavaid ülesandeid. Halvasti korraldatud õppetöö toimib omamoodi negatiivse kinnitusena- selle vähenemisega suureneb õpilaste soov tegelda vajalikuga. Õpetaja tähelepanu korrarikkumise stiimulina Õpilased kes kannatavad erinevatel põhjustel tähelepanu defitsiidi all, võivad korda rikkuda isegi selle nimel, et saada õpetaja tähelepanu osaliseks
videoaparatuuri). Negatiivne kinnitus on sündmus v stiimul, mille toime vähenemine toob kaasa soovitud käitumise sagenemise(vigade parandus peale kontrolltööd). Ei tohi segi ajada karistusega. Karistus on hirmul põhinevvahend soovimatu käitumise mahasurumiseks. Lisaks kaasõpilaste ja õpetaja tähelepanule põhjustab klassis õpilaste üleannetust käitumist kohustus tegeleda sellega, mis on neile vastumeelne. Mida tüütum, pettumusi valmistavam ja vastumeelsem on õppetöö, seda enam püüavad nad neid vältida. Halvasti korraldatud õppetöö toimib omamoodi negatiivse kinnitusena. Õpetaja tähelepanu korrarikkumise stiimulina – õpilased kes kannatavad tähelepanudefitsiidi all, võivad korda rikkuda selle nimel, et saada õpetaja tähelepanu osaliseks. Tähelepanu puudust tundvatele õpil võib isegi karistus olla tunnustuseks