ajutiselt ära keelama, määrates kindlaks aega, mil nad uuesti võivad kooli ilmuda. § 34. Tulevad ägedad külgehakkavad haigused ilmsiks õpetajate perekondades ehk nende isikute juures, kes koolimajades elavad, siis käivad kooliarstid üleüldiste tervishoiu nõuete järele, iga üksiku juhtumise iseäralsust arvesse võttes. Toidul on koolilaste kehalisse ja vailisesse arenemisse suur toime. Toit peab otstarbekohaselt kokku seatama ja valmistatama. Toiduainete väärtust hinnatakse selle järele, kui palju nad organismis ära põledes soojust annavad. Noorele organismile peab ka võimalust andma tarvilikku puhkust saama. Uni peab olema kosutav. Olgugi koolid Eestis kooliarstide valve all, kuid siiski jätavad koolimajad, eriti nende sisemus: valgustus, kütmine, õhutamine ja möbleerimine palju soovida. Koolidusid on olemas 13 ainult Tallinna tütarlaste- kommertskoolil
) lahendamine on oluline nii kogu rahvamajanduse kui ka üksiku ettevõtte seisukohalt. Nimetatud vastastikuses sõltuvuses olevate küsimustele vastuste otsimise vajadusega seisab paratamatult silmitsi igasugune inimühiskond, olgu tegemist arenenud tööstusriigiga või muust maailmast äralõigatud saarel asuva primitiivse inimkooslusega. Küsimus ,,mida toota?", peab saama vastuseks milliseid tooteid, hüviseid, teenuseid ja kui palju, millise kvaliteediga ning millal peaks valmistatama paljude võimalike variantide (alternatiivide) seast? Teiseks probleemiks on ,,kuidas?" selliseid tooteid valmistada. Kes on valmistaja, milliseid konkreetseid ressursse ja tehnoloogiaid kasutada? Kolmas küsimus on ,,kellele?" toodangut ikkagi valmistada. Millise printsiibi alusel jaotada rahvuslikku kogutoodangut ühiskonna erinevate liikmete (ja nende perekondade), kodumajapidamiste vahel? Iga ühiskond peaks kasutama nappivaid ressursse nii efektiivselt kui võimalik, et toota just