nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia) Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega.
Traktoriosa, seadme, süsteemi ja varustuse ametliku tüübitunnustamise teate vorm on toodud selle määruse lisas 8. (9) Kui riikliku tüübikinnituse kehtivus on lõppenud, ei tohi selle alusel uut toodet liiklusregistrisse kanda. Kehtivusaja pikendamiseks võib valmistaja või tema ametlik esindaja esitada ARKle avalduse, näidates ära tüübikinnituse tunnistusega vastavuses oleva viimase toote valmistamisaja ja traktori puhul ka VINkoodi (tehasetähise). (10) Kui valmistaja on lõpetanud tüübikinnitust omava toote tootmise, peab valmistaja või tema ametlik esindaja teatama ARKle viimase sellise toote valmistamisaja ja traktori puhul ka VINkoodi (tehasetähise). (11) Mitmeastmelist riiklikku tüübikinnitust rakendatakse juhul, kui tüübikinnituseks esitatakse komplekteeritud või mittekomplektne traktoritüüp.