Samuti peaks ka kool olema kohandatud puudega õpilastele, et nad tuleksid seal edukalt toime. Kooli ülesandeks on et puudega lapsel oleks nende koolis hea ja samuti oleks õpetajad toetavad ja abistavad, kelle poole saaks alati pöörduda. Kuna ma õpin pedagoogikat, siis kunagi on väga suur tõenäosus, et minu õpetavasse klassi satub mõni erivajadusega õppija. See ei oleks minu jaoks kindlasti kerge ja see oleks midagi väga uut. Mis ma esmalt teeks? Esiteks valmistaksin iseennast ette. Tutvuksin erivajadusega lapse vanematega ja räägiksin lapse tervislikust seisundist. Samuti tutvuksin ka lapse endaga ja räägikisn temaga individuaalselt. Millest ma temaga räägiksin on see mis talle meeldib ja mis teda härib. Oluline oleks, et meile vahel tekiks hea klapp ja ta saaks mulle kõigest rääkida. Oluline on ka vanematega rääkida, et mida nad ootavad minult kui õpetajalt ja minult kui inimeselt. Vanematelt peaksin kindlasti
emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks. Oleks tore, kui kodus mind toetaks perekond ja sõbrad, et koju tulles ma ei pidanud kohe rutiiniga tegeleda, vaid saaks istuda ja telerid vaadata. Ma kindlasti jätaks aega ainult enda jaoks, sest mulle on väga tähtis mõne aega lihtsalt üksinda olla. 14. Häälest ära
annaabi.ee 
