etapiviisiliselt) ja hõõrutakse kummiservga pahtlilabidaga või vuukimislabidaga diagonaalselt vuukidesse. Ülejääv materjal eemaldatakse. Teine vuugitäitemassi ja puhastamise ring vt. "seinad". Vuugitäitemassi vuuki valamine Kui vuukide laius on 5 50 mm, võib need täita uue, sissevalamismeetodiga. Seda meetodit kasutatakse siis, kui vuugid ei ole ühtlase laiusega, näit. murtud looduslikust kivist katete puhul. Peale valmissegamist valatakse see täpselt vuuki ja lastakse vuugimassil olla veidi üle vuugi serva. 30 45 minuti pärast (sõltuvalt kattematerjali imamisvõimest) eemaldatakse ülejääv materjal kelluga. Pärast seda tasandatakse vuuk niiske svammhõõrutiga ja puhastatakse plaatide servad. Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui
Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine. Taigna valmidust määratakse nii organoleptilised kui ka tehnokeemiliselt laboratoorsel teel taigna temperatuuri ja happesuse järgi. Taigna happesust saab määrata ainult laboratooriumis. Pärast taigna valmissegamist (segatakse kuni taigen tuleb katla küljest lahti) on taigen pinnalt ühtlaselt sile, kuid käärimisprotsessi tulemusena suureneb pidevalt taigna maht ja taigna pealispind muutub kumeraks. Kui taigen on käärinud, siis andes taigna pinnale kerge löögi, langeb selle pealispind aeglaselt alla ja on tunda piirituse lõhna s.t. taigna valmidust. Hästi käärinud taigen on käega vajutamisel vetruv, kuiv ja ei jää käe külge. Normaalne temperatuur taigna käärimiseks
Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine. Taigna valmidust määratakse nii organoleptilised kui ka tehnokeemiliselt laboratoorsel teel taigna temperatuuri ja happesuse järgi. Taigna happesust saab määrata ainult laboratooriumis. Pärast taigna valmissegamist (segatakse kuni taigen tuleb katla küljest lahti) on taigen pinnalt ühtlaselt sile, kuid käärimisprotsessi tulemusena suureneb pidevalt taigna maht ja taigna pealispind muutub kumeraks. Kui taigen on käärinud, siis andes taigna pinnale kerge löögi, langeb selle pealispind aeglaselt alla ja on tunda piirituse lõhna s.t. taigna valmidust. Hästi käärinud taigen on käega vajutamisel vetruv, kuiv ja ei jää käe külge. Normaalne temperatuur taigna käärimiseks
annaabi.ee 
