Riikide järgi oli väljaveomaadest esikohal Inglismaa, kuhu viidi 1/3 üldväljaveost. Teisel kohal oli Saksamaa kelle arvele tuli ¼ väljaveost. Venemaa arvele langes kuni 1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes. Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929
Kalakasvatusmaad asusid Keila-Joal, Narvas, Tartus Äksis ja Uue-Antslas. 4.7. Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuse, põllumajanduse ka ehitustegevuse taustal. Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa. Sisseveos olid olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõu-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad, toor- ja poolvalmissaaduses, nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja naftasaadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. 4.8. Transport Transpordis pandi 1929. Aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Mootorsõidukite,