põhjuste avamine ja väärikale liikluskäitumisele iseloomulike hoiakute tutvustamine nõustamise käigus. 4. Liikluses käitumise vastutuse tõstmine ja probleemide tajumise parandamine. Ülalpool loetletud eesmärkide saavutamine teenib eelkõige käesoleva alajaotuse pealkirjas nimetatud eesmärkide saavutamist. Ilma enesereflektsiooni oskusteta, ilma enesetaju realistlike perspektiivide tunnetamiseta ja valmisolekuta olemasolevate hoiakute muutmiseks on raske loota nõustamisel osalejate liikluses käitumise vastutustunde kasvu ning liikluses osalemisega tekkivate probleemide tajumise paranemist. 5. Muutusteks valmisoleku motivatsiooni soodustamine. Mitte iga liiklusreeglite rikkuja pole teadvustanud, et tema liikluskäitumine vajab muutust. Samas paljud, kes liikluskäitumise muutuse vajadusest aru on saanud, ei pruugi mõista, millest oma käitumise muutmisel peab alustama. Siin on
ulatuses prognoosida indiviidi käitumist mitteisoleeritud keskkonnas niisugune on vanglauuringutes korduvalt tõestatud fakt.*23 Tõrges, raskelt kontrollitav käitumine vanglas võib peegeldada kinnipeetava tõsist soovi üle elada ekstreemsed tingimused ning võiks seetõttu olla pigem positiivse prognoosi aluseks. Silma - torkamatu, märkamatuks jääv käitumisstiil võib olla indiviidi teadlik kohanemine reziimiga ilma tegeliku valmisolekuta sisemisteks muutusteks ning võib seetõttu anda alust hoopis negatiivseks prognoosiks. Lisaks on ju teada vangistuse negatiivsed mõjud, mis kujundavad käitumist vähemalt samal määral kui kinnipeetava isiksuslik eripära. Sellisel juhul tuleks tunnistada vangla kui keskkonna ebasoodsat mõju indiviidile ehk seda, et mitte indiviidi oletatav ohtlikkus ei kujuta endast julgeolekuriski, vaid selleks on hoopis isiksust deformeeriv karistus vanglakeskkonnas.
annaabi.ee 
