silmused, siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes
siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning
aluselisus. Alusega kokkusegatud värvi tooni tugevusele võib loota kuni nädal, kui säilitada värvipurki korralikult suletuna. Ilma aluseta värv säilib samades oludes tunduvalt kauem. Trükivärvi pikemal säilitamisel on parem lisada tselluloosile vajalik alus alles enne trükkimist. RESERVTRÜKK (valged tsellulooskiulised kangad) Reservmenetluses kaitstakse osa kangast enne värvimist kas mehaaniliselt või keemiliselt. Valmiskootud kanga traditsioonilised reserv-värvimise tehnikad on batik, shibori, plangi, tritik jne. Lõngade osalise värvimise menetlused on näiteks ikat ja kasuri. RESERVTRÜKI puhul trükitakse kangale reservpastaga muster või taust ning teise kihina värv. Reserveeritud kohad jäävad heledamad, või ei värvu üldse. Selle eeliseks on täpne trükijälg – ei tarvitse karta kujundi ja taustavärvide nihkumist ja kattumist. Reserveerunud kujundi ümber tekib vahel valge
Algselt indigosiniseks värvitud lõim ja valkjas koelõng kootakse kokku nii, et pealispind jääb siniseks (näiteks sinised teksad). Tänapäeval leidub aga teksaseid erinevates värvitoonides. Tihti värvitakse valmiskangas üle nii, et ka valge lõngaosa näib värvituna. Vastavalt lõime ja koe inglisekeelsele värvile nimetatakse ka denimit: blue denim, black denim. Denimi raskust määratakse oz/y2 (untsides ühe ruutjardi kohta) järgi. LÄBIPESTUD See on valmiskootud kanga või toote järeltöötlus. Materjal, mida kasutatakse just teksadel. Selleks, et teksadele kantud-kulutatud välimust anda, pestakse valmistooted tihti koos kemikaalide, ensüümide, pleegitusvahendite, liiva või kividega. KARVASE VÕI NARMALISE PINNAGA KANGAD: Järgnevad kangad on kõik karvase või narmalise pealispinnaga. Karustussidusega saadakse kanga karustatud pind, mis koosneb tihedalt väljaulatuvatest niidiotsakestest.
annaabi.ee 
