neist kindlasti ka Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Müürsepad ja muud ehitusmeistrid olid palgatud Como ümbrusest jt maapiirkondadest, ent ka Austriast, Ungarist ja mujalt. Kiriku pikk ehituslugu kajastub ilmekalt fassaadil, millega tehti algust 1590. aastal. Esialgu pidi fassaad tulema maneristlikus stiilis suurte uste ja madalate akendega. Töö aga peatati, sest leiti, et tulemused ei sobinud kokku ülejäänud ehitisega ja 1650. aastaks valmis uus kavand, mille järgi säilis juba valmisehitatu, kuid sambaid ja tugipiilareid muudeti gootilikumaks. Fassaadi ehitamine jõudis lõpule alles 18071814 vastavalt Napoleon I juhistele. Duomo on kaunistatud tohutu hulga skulptuuridega, mida on lisatud kogu kiriku olemasolu vältel. Vanimad kujud asuvad kiriku idaküljel, hiliseimad läänes; kõrgemal asetsevad kujud on uuemad kui allpoolsed. Pealöövi sambad on unikaalsed tänu nende ülaosas olevatele kujudega kaunistatud nissidele.
Olulisimad olid tema "filosoofilised majad", mille puhul ta kasutas emotsionaalset arhitektuuri ning avaldas oma kaasaegsetele suurt mõju. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Temalt kui praktiseerivalt arhitektilt on teada ainult mõned eramuprojektid. Ta arust arhitektuur mõjutab oma füüsilise kehamiga ning ka tema arhitektuur oli maaliline. Ise pidas Boullee ennast pigem maalikunstnikuks. Seetõttu oli talle ,,keha piltlik mõju" olulisem, kui valmisehitatu. Kõige täiuslikumaks kehas oli Boullee jaoks kera, sest see on sümmeetriline ja reeglipärane. Ta sobitas harmoonilisi sümmeetrilisi kehasid. Boullee kasutab mõistet karakter. Tema jaoks seisneb see reeglipäraste kehade ja nende mõju inimtunnetusele analoogias. Seega ei ole mõju seotud hoone funktsiooni vastavusega tema kujundusele vaid ,,kehade" enda ekspressiivsusega. Ta võtab sümmeetriat ja reeglipära kui looduse poolt etteantud loomulikeks printsiipideks
annaabi.ee 
