● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete,
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik
Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks. Tihti on munast koorunud vastne hoopis teistsugune kui täiskasvanud putukas ehk valmik. Sellisel juhul peab ussitaoline vastne enne valmikuks muutumist läbima nukustaadiumi, milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad vastsed sageli valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu. Vaegmoonde puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on valmikuga üsna sarnane. Ta on vaid väiksem ja tiivad pole arenenud. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised, vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel.
Metsvint on looduskaitse all. Herilaseviu Herilaseviu on rongasuurune kontrastse sulestikuga röövlind. Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad. Herilaseviu on nime saanud oma põhiliste saakobjektide - herilaste - järgi. Sealjuures ei toitu ta mitte niivõrd valmikutest, kuivõrd vastsetest; on ju viimased ka tunduvalt mahlakamad ja toitvamad ning pealeselle ei oma nad tülikat torkivat astelt. Viu otsib pesi valmikuid jälgides ja jälitades. Selleks on ta suurepäraselt ära õppinud maal kiire jooksmise; enamik röövlinde on maa peal küllaltki kohmakad. Ta võib herilast jälgida nii lennates, kui ka põõsaste vahel joostes, kuni pesani jõuab. Pesa kraabib ta oma lamedate küüntega maast suhteliselt kiiresti välja ja seejärel võib maiustamine alata