oktoobriks 62 liiget Maanõukogus. Alates oktoobrist tekkisid Maanõukogus erakondlikud fraktsioonid. Vasakpoolsed erakonnad tegutsesid omaette rühmana, kõige edukam neist Tööerakond, sai 11 kohta, vähemlased 9, esseerid 8 ja enamlased 5. Lisaks neile oli veel 3 Maanõukogu saadikud, kes ei kuulunud erakonda. Kuna Maanõukogu oli end täiendanud ka linnade esindajatega, siis ei saanud oktoobris edasi minna enam vana juhatusega, Artur Valmeri asemel valiti Maanõukogu esimeheks Otto Strandmann Tööerakonnast. Valiti ümber ka Maavalitsus, etteotsa tõusid Konstantin Päts. Maanõukogu kokkutulek 1. juulil oli justkui omamoodi veelahe - kuni selle alguseni oli olukord Eestis ääretult segane, alates juuli kuust toimus teatud rahunemine ja stabiliseerumine, sellist ilma asjata mööduvõtmist ei toimunud. Küllap andis sellele tõuke see sama Maanõukogu kokkutulek -
Sinna kuulusid ka kõiksugused majanduslikud lubadused ja nt kauplemine Venemaal. Hertsog Karl teatas, et kõik kaubandus peab toimuma Tartu kaudu, Vastselinna teed ei või kasut. Samas oli tegu käsuga, mida olid teinud ka varasemad poola kuningad, tegelikult kuningas seda kontrollida ei saanud. 16 jaanuar kuningas kinnitas need privileegid. 1601 a vahetusel hõivab Karl veel terve rea olulisi tugipunkte ( nt Vastselinna, Antsla, Kirumpe jt Läti tp aladel asuvaid linnuseid). Veebruaris on ta Valmeri ja Võnnu all, mõlemad kapituleeruvad, 1601 a märtsis viiakse oma väed taas lähtepositsioonile. Märtsiks on Rootsi käes peaaegu kogu omaaegn Liivimaa. Kahte linnust vallutama ei asunudki ( Riia ja Kognes). Riia soovis jääda sõjas neutraalseks. Hertsog Karli edu põhjusteks oli see, et suur osa Poola väest oli väljaspool Liivimaad, II põhjus see, et kohalik Liivimaa aadel on valmis poolt vahetama, on rootsimeelsed, tulevad vabatahlikult üles lootuses saada erinevaid privileege