. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal
püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940
1205.a., oli pärit Alam-Saksamaalt. 1205-1259. Nägi väga paljusid sündmusi ise pealt, osales ise nendes ka. Ta pidi kasutama varasemaid märkmeid või pidi kogema suulisel teel andmeid, kes siinsetel aladel varem tegutsesid. Kroonika algab juba varasemate sündmustega. Kroonika on kirjutatud 1224-26, 27 a on seda täiendatud. Kroonika kirjutaja on subjektiivne, lähtus iseendast ja sakslastest. Kõige paremini suhtub piiskoppidesse ja nendega seotud ristisõdijatesse. Kõikidesse vallutustesse ei suhtu ka ühtemoodi ilmneb poolehoid latgalitesse, eestlastesse suhtub vaenulikult. Originaalist on tehtud ärakiri, millest on säilinud 5 erinevat ärakirja, kuulsaim on Zamoyski koodeks. Kroonika kirjutati ladina keeles. Teine oluline allikas on Liivimaa vanem riimkroonika. Tekst pandi kirja värssides ja saksa keeles. Valmis alles 13. Sajandi lõpus. Ta on kasutanud ordumärkmeid. Võrreldes Henriku
annaabi.ee 
