positsiooni ja säilitas 900 aasta kestel. Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a. Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks. 1158.a. sai Lüübekist tähtis kaubanduslik keskus Läänemere ruumis. Liitlaseks ja saksa kaubanduse tugipunktiks oli Visby linn Gotlandil. Lundi piiskop nimetas 1169.a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud. Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile. 1177.a. nim. Kroonikates eestlaste pidevaid võitlusi maale tungivate venelastega; eestlased tungisid vasturünnakul Pihkva alla. 1187.a. hävitasid idaviikingid ( kas karjalased, saarlased, liivlased või kõik ) Rootsi tähtsa kaubanduslinna Sigtuna Mälari järve ääres. 1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu ) ja Otepää linnused
Vene pool arvas, et kui Tartus on palju endist rahvast, siis võidakse linna seespoolt kahjustama hakata. Esimesed küüditatud lasti üsna pea tagasi. 1565 veel üks küüditamine ning 1571. Tartu langemine oli väga suur kaotus. Ordu sisemine võitlus, otsustatakse Fürstenbergi kõrvale ordumeistriks seada ka Kettler. Kettler tahtis saada uueks ordumeistriks, aga esialgu tõstetakse ta ordu koadjuutori kohale. Venelased jätkavad vallutustegevust, oma võimu alla saadi piiskopi kindlused, Virumaal võetakse kindlustatud punkte. Venelased said endale: Porkuni, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse. Kaitsma keegi ei hakka, antakse kohad vabatahtlikult venelastele. Ainult Rakvere foogt leppis kokku, et mõtleb kaks nädalat. Venelased, kes olid muude asjadega hõivatud, andsid järele ja lubasid oodata. Foogt tegi linnuse tühjaks, vedas vara Tallinnasse ja pärast seda andis kindluse venelastele üle. Ordu
annaabi.ee 
