ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks kasutati erinevaid kohalikke maitseaineid. Montezuma pruukis seda ,,jumalate toitu" 50 tassitäit päevas. (Suitsu, 2004) Hispaania kuningale uus jook meeldis, kuigi oli pisut mõruvõitu. Nii lisasidki magusalembesed hispaanlased sellesse suhkrut, kaneeli ja aniisi. Lisaks serveerisid nad seda
ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks kasutati erinevaid kohalikke maitseaineid. Montezuma pruukis seda „jumalate toitu“ 50 tassitäit päevas. (Suitsu, 2004) Hispaania kuningale uus jook meeldis, kuigi oli pisut mõruvõitu. Nii lisasidki magusalembesed hispaanlased sellesse suhkrut, kaneeli ja aniisi. Lisaks serveerisid nad seda
Ta oli seal varem olnud oma lammastega, aga nüüd oli tal lammaste asemel labidas. Ta istus seal tükka aega, kuni jäi lõpuks magama. Kui päike oli kõrgel taevas, ärkas ta ja hakkas viigipuu juure kõrvalt kaevama. Poole tunni pärast põrkas ta labidas millegi kõva vastu. Tunni aja pärast seisis tema ees kirst vanade Hispaania kuldrahadega. Lisaks sellele vel vääriskive, punast ja valgete sulgedega ehitud kuldmaske, kalliskividega raamitud ebajumalakujusid. See oli sõjasaaks ühelt vallutusretkelt, mis juba ammu unustatud oli ja millest vallutajad polnud oma lastele rääkinud. Ta võtis kotist Uurimi ja Tummimi ja pani need kullakirstu. Need kaks kivi olid osa tema varandusest, sest tuletasid talle meelde kuningat. Siis meenus talle, et peab minema Tarifasse ja andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele. Jälle tõusis tuul, see oli Idatuul, see tuli Aafrikast. See tõi talle lõhna, mida poiss hästi tundis, ja ühe suudluse kaja, mis jõudis poisi huulteni. Ta naeratas
annaabi.ee 
