olnud. EHK piiri tõmbamine linna ja mitte-linna vahel keeruline. Mitte ühegi keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel. Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega linna olemasolu 11. sajandil. Jurjevi periood 30ndatel- 1060-61, kuni see kellegi poolt tagasivallutati. Aga mis oli Tartus 12 sajanil, on kahtlane. Suures osas linnaline elu imporditud vallutusperioodil ja pärast seda. Mitte et kohalikud poleks varases linnaelus osalenud. Esindatud nii eestipärane kui saksapärane ehitustraditsioon. Liivimaa linnad tänap mõistes väikesed: kolm suurt Tallinn(7-8), Tartu (tõenäoliselt pisem kui tallinn), Riia (10-12t). Lübeck (30-40t). Suurem osa pisemad, enamus mõnesaja elanikuga. Tartus linn ning toomemäe samuti tallinnas all-linn ning toompea (kõik iseseisvad administratiivsed üksused).
naabermaades esinenud mudelit järgides: esmalt võtnuks uue usu vastu sotsiaalne eliit, seejärel ka lihtrahvas. Paraku läks teisiti ning 13. sajandi jaoks paratamatu arengu kristliku maailma- ja ühiskonnamudeli suunas lõikasid ära Saksa idaekspansioon ning vallutus. Pärast vallutust Läti Henriku kroonika lõpeb 1227. a kirjeldusega saarlaste ristimisest ning hilisema 13.14. sajandi kohta valitseb kirjalikes allikates pea täielik vaikus. Teame, et juba vallutusperioodil kujunes kirikute võrk, et rahva sekka asusid elama preestrid ning et algsed puukirikud asendusid peagi kivihoonetega, mille seinu kaunistasid ristiusu sõnumit edastavad seinamaalingud. Kirjalikest allikatest teame, et saarlased on 13. sajandil korduvalt usust taganenud, et kristlased tunnevad end ka Põhja-Eestis ebakindlalt ja et 1343. a Jüriöö ülestõusu käigus põletati kirikuid ja tapeti Padise kloostri munki. Teame aga ka seda, et enne ülestõusu on
annaabi.ee 
