Astal 895 põgenesid Ungarlased peteneegide rünnaku eest põgenedes turvalisust ja uut elukohta otsides Karpaatide aladele ning valisid eneste seast vürstiks Arpadi.Esimese aastatuhande lõpul tõusid nad Kesk-Euroopas võimule vallutades piirkondi nii idas, kui lõunas.14 sajandi algul suri Arpadite dünastia välja ning troonile tõusis Napoli ja prantsuse päritolu Anjou dünastia, mille kuningad olid samuti tuntud oma vallutusliku poliitika tõttu.Ungarist sai Kesk-Euroopa suurriik, mis hiljem 16 sajandil lagunes.Hilisematel aastasadadel Ungari Ugrilased enam vallutuslikku agressivsust välja ei ole näidanud.Nagu paljud teised Uurali rahvad,olid nemadki Nõukogude Liidu okupatsiooni ohvrid. Tänapäeval on valdav enamus Uurali rahvast välja kujundanud linnakultuuri ning elab vabariikides püüdes säilitada neutraalset hoiakut konfliktides.
Peamiselt tulid nad Lääne-siberist ja Uurali piirkonnast. (3) 1. Jaanuaril aastal 1001 Korrniti esimeseks kuningaks Istvan I. 10. sajandi lõpuks tõusis Ungari Kesk-Euroopas esile, käitudes vallutajana nii idas kui lõunas. Mongoli-tatari vallutusretk tapis suur osa Ungari elanikkonast. Aastatel 1291-1308 kuninga võim sisuliselt puudus. Pärast Arpadite dünastia (1001-1301) väljasuremist sai võimule Anjou dünastia (1308-1382). Kuningas Lajos Suur oli tuntud vallutusliku poliitika poolest. Tema valitsemiseajal oli Ungari teritoorium suur. 1372 rajati esimene Ungari ülikool. 15 sajandil näitas Türgi Ungari piiri all ohu märke. Türklaste pealetungi Euroopase peatas esialgu legendaarne väejuht Janos Hunyadi. Hunyadi viis oma väe võidule 1453 aastal toimunud Belgradi lahingus Muhamed II vägede vastu. Selle võidu mälestuseks lüüakse tänapäevalgi igal keskpäeval maailma kõigis katoliku kirikutes kirikukelli. (1) 1526
turvalisust ja uut elukohta otsides Karpaatide basseini poole. Vürstiks valisid nad endi hulgast Árpád'i. Ungari tõusis X sajandi lõpuks Kesk-Euroopas võimule, käitudes vallutajana nii idas kui lõunas. 1301. aastal suri Árpádite dünastia välja, pärast seda tõusis troonile Napoli ja prantsuse päritolu Anjou-dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu. Ungarist sai Kesk-Euroopa suurriik ning seda staatust suudeti hoida kuni 1490. aastani, kuningas Mátyás I surmani. Kultuurielu areng ning esimese Ungari ülikooli rajamine (Pécs, 1372) annab samuti tunnistust sellest, et Lääne-Euroopa madalseisu ajal Ungari seevastu õilmitses Anjou võimu all. Samal perioodil (15. sajandi alguses) ohustasid Ungari piire vahetult türklased.
1241. a toimus mongoli-tatari vallutusretk, mille käigus tapeti suur osa Ungari elanikkonnast. Aastaid 1291-1308 nimetavad ajaloolased interregnumiks, kuna kuningavõim sisuliselt puudus. 1301. aastal suri Árpádite dünastia meesliin välja, pärast seda valitses aastatel 1308-1382 Ungarit Anjou dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga Lajos Suure valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu, territoriaalselt oli Ungari riik tol ajal suurim, tema randu uhtusid kolme mere - Balti, Aadria ja Musta mere veed. Kultuurielu areng ning esimese Ungari ülikooli rajamine (Pécs, 1372) annab samuti tunnistust sellest, et Lääne-Euroopa madalseisu ajal Ungari õilmitses. 15. sajandi alguses ohustasid Ungari piire türklased. Nende pealetungi Euroopasse peatas esialgu legendaarne väejuht János Hunyadi
annaabi.ee 
