o NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia o Saksamaa: Poola lääneosa ja Leedu MRP-ga lõid Saksamaa ja Nõukogude liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama, et võib sattuda sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaaga · NSV Liit plaanis laienemist läänes (sh Eesti), kuid pidi samuti arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale Ptk 11A Kuidas sai MRP võimalikuks Nõukogude-Saksa suhted 1920.aastail Pärast I MS-i oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. · Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda neist kummagagi · Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste
Molotovi-Ribbentropi paktile. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mingi kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti mõlema osapoole huvipiirkonnad idas ja kagus. Selle paktiga lõid Saksamaa ja NL eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama erimeelsusi Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Stalinile oli tähtis kokkulepe Saksamaaga, kuid ka tema pidi arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist segamata, kuid neist ei saanud sõbrad. Vastuolud natsionaalsotsialismi ja kommunismi vahel säilisid ning varem või hiljem pidi see viima sõjani. II maailmasõja põhjused. 1. Poliitilised eeldused. Versailles' süsteem osutus ebasobivaks ja Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Seetõttu hakkas olukord riikides teravnema, eriti sõjakaks muutus Saksamaa
annaabi.ee 
