14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5
Jogentagana). 4. Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need eriarvamused tingitud ? Ühed arvavad et elanikud olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised aga et, varanduslik ebavõrdsus oli suur. Tingitud sellest, et ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid on säilinud vähe. 5. Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus, siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid. Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed. Malev maakonnast moodustatud väeüksus
Viimasel ajal on arheoloogid täheldanud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnusied oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Talupojad pidid ülikutele tasu maksma. 12)Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisava vallutuskatsete tõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näide. JAH, SEST Kuni muistse vabadusvõitluse alguseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Näiteks Vana-Vene riik üritas 11. sajandi teisel poolel eesti linnust rünnata, kuid eestlased suutsid vastu hakata, ning Vana-Vene riik ei suutnud linnust vallutada. 13)Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati
saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga
saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga
annaabi.ee 
