august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks neist mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Sellele lisati ka salajane protokoll, mis piiritles NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärid. Nii kuulus Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa. See osutuski võimalikuks just tänu nendele asjaoludele, et mõlemail olid omad vallutushuvid ning nad said need omavahel paikapandud ning mittekallaletungileping aitas ka soovitud vallutusi lihtsamalt läbi viia. 6.Ansluss Austria okupeerimine Saksamaa poolt. Austria sellele vastupanu ei osutanud. Protektoraat mingist teisest riigist sõltuv riik. Koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.
Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele
annaabi.ee 
