Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased, kelle oht oli aina kasvamas. 2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust: a) Isiklik vabadus Algselt oli talupoegadel hea õiguslik seisund, vallutajad tunnistasid talupoegade isiklikku vabadust ja seega ei muutunud oluliselt midagi võrreldes vallutuseelse ajaga. b) Maaomand Talupoja seisund ei muutunud oluliselt, side läänivaldustega oli algselt üsna lõdva ja maa jäi talupoegadele vabalt kasutada. c) Kohustused Vallutusjärgsel perioodil oli talupoegadel palju kohustusi. Tuli maksta palju koormisi, samuti oli kohustus osaleda kirikute, linnuste ja teede rajamisel. Meestel oli ka sõjaväekohustus. Keskaja teisel poolel halvenes talupoegade õiguslik seisund, juurdus arusaam, et talupojad pole
pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani
annaabi.ee 
