1687 - Forselius - eestikeelne aabits; 1639 - Horlung - ladinakeelne eesti keele grammatika; 1683 - lõunaeestikeelne Uus Testament (I full eestikeelne raamat); 1675 - saksakeelne nädalaleht Tallinnas BALTI ERIKORD - Balti erikorra kehtestuspõhjused Baltisakslaste lojaalsus ja toetus; Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine; Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang;
Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Staatus koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel Staatusekindlustus olukord, kus inimene asub eri staatushierarhiates eri astmetel Staatuste kogum inimese poolt vallutavate staatuste nimekiri Statistiline olulisus - kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus Stereotüüp kujutlus, kus üks karakterisikute kogum on omistatud tervele grupile Stigma märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist Strukturaal-funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel
sõjatehnika oli umbes viikingiaegsel tasemel. Eestlastel ja lätlastel puudusid kaitsvad soomussärgid ja kiivrid, nad ei tundnud nõrgemast kaitserõivastusest läbitungiva noolega ambu. Puudus raskelt relvastatud ja hästi distsiplineeritud ratsavägi. Lubja puudumise tõttu olid linnuste kaitsevallid nõrgad. Eestlastel puudusid alguses piiramismasinad. Ordu ja ristisõdijate kutselistele sõduritele oli vastu panna ainult vähese sõjalise väljaõppega maakaitsevägi. Vallutavate nõrgavõitu maakondadeliit oli vaid harva teostama ühiseid ja pidevaid aktsioone. Ründajail oli kombeks lahutada maakondi diplomaatilisel teel. Nad sõlmisid eri rahusid, et rünnata samal ajal teisi maakondi. Esinesid juhtumeid, kus ristitud eestlased võtsid osa rünnakuist ristimatuile ja vastupidi. Eestlased olid sunnitud end kaitsma teistegi ründajate vastu, sest kelle poolt teatud maa-ala oli ristitud, see pidas end seal peremeheks.
annaabi.ee 
