poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu panna mitmekuulisele piiramisele. Linnuste kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniir Sõjakäik tähendas aadlikule võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõdimine polnud pidev tegevus ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ning käisid jahil
pika ja rohkesti kindlustatud müüri, mis pakkus neile vägagi tõhusat kaitset. Võib öelda, et Alesia lahingu ettevalmistatus roomlaste poolt oli mitmeid kordi kõrgem Allia lahingu omast. KOKKUVÕTE Tööst selgus, mis relvastust ja taktikat roomlased kasutasid ning et Rooma armee valitses nii suurt maa-ala tänu rangele korrale, mis nende armees valitses ning arenenud ja kvaliteetsele varustusele, mis on vallutavale armeele hädavajalik. Hüpoteesidele, roomlased saavutasid palju hiilgavaid võite oma relvade ja taktika paremuse pärast ja palju häbiväärseid kaotusi väejuhtide asjatundmatuse ja ebasobiva taktika, ehk vastase alahindamise pärast, saab vastata, et roomlaste taktika oli tõesti parem võrreldes teiste rahvaste omadega, kuna neil oli peaaegu igaks olukorraks eelharjutatud manöövrid ja et roomlased
annaabi.ee 
