1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkondi vahel ja otseste Rooma paavstile alluvate Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkondade valitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. Eestlaste ettekujutus tolleaegsest elust on nüüdseks tunduvalt parem, sest lisaks mitmetele arheoloogilistele muististele tuntakse mitmeid kirjalikke allikaid, nagu näiteks preester Henriku Liivimaa kroonika, mis kajastab olusid ja sündmusi aastail 1184-1227.
uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade (Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid peale lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning 1232. aastal kui Balduin Alnast saabus Eestisse
saj kontekstis aksepteerida ei saa. Väga populaarne viimasel ajal, et selle taga seisid eesti soost vasallid, kes 13. sajandi keskpaigast P-Eestis olid. Siis me peaks eeldama, et nad u 100 aasta jooksul säilitasid oma etnilise identiteedi, see on ka pigem ebatõenäoline. Keskajal on põhiline sotsiaalne identiteet. Kui me aga vaatame sotsiaalsest plaanist, mida me võime hüpoteesina välja pakkuda, siis keskaegsete saj jooksul on välja kujunenud - tõenäoliselt vallutatavate hulgas oli rohkem erinevaid sotsiaalseid õiguslike rühmi. Mingisugune osa muinaseliidist haarati sisse saksapärasesse aadelkonda, mis sai aga ülejäänust osast? Tõenäoliselt moodustasid elanikkonna kihi, kes olid oma staatuselt paremas olukorras kui talupojad, vb olid õigustatud mingisuguseid makse koguma, aga hiljem nad kaovad. Üks hüpotees see, et 14. saj keskpaigaks sotsiaalne surve vahekihile oli hakanud neid
annaabi.ee 
