Kirik oli keskajal väga tähtis organisatsioon. Koguduseliikmetelt võeti kirikukümnist. Kirik hoidis oma kontrolli all kogu ühiskonda. Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal oli sõdimine ja röövimine. Ehitati palju linnuseid ja ehitamine arenes aina edasi. Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel. Keskaegse sõjaväe põhiosa moodustasid rüütlid. Rüütli relvadeks olid piik, sõjakives või sõjanui ning kahe teraga sirge mõõk, mille käepide meenutas risti. Rüütleid iseloomustas lodev distsipliin ja omavoli. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel.
Athena. Ilmselt kreeta päritolu. Palladion on sõjakat tüüpi kuju tal. Tritoseneia- pole selge, miks teda nii nimetati, aga merega seotud. Parthenos ehk neitsi. Sõjakas neitsi. Ta on kujutatud relvastatuna. Aigis- kitsenahk, see oli kilp või kaitserüü. Ka maod kuulusid tema juurde. Gorgo nägu kilbil. Ta oli ka glaukopis- öökullisilmne. Öökull oli tema lemmiklind. Ta oli linnade kaitsja. Palladioni kuju kaitses linna ja kui see viidi linnast välja, muutus linn vallutatavaks. Sagedased kultustiitlid olid palia või polionchos. Ta seisis ka riikliku ja ratsionaalse korra eest. Tema tempel oli alati akropolil. Ta on Arese vastand, lakkamatult tülis. Athena oli kord kaitse, lahingutaktika ja Ares kujutas siis sõja negatiivseid pooli ja emotsioone. Esineb müütides sageli kui kangelaste kaitsja. Ta on ilus, aga selles pole erootikat ehk ta pole nagu niivõrd ihaldusväärne. Temas on maskulliine toon. Ta oli ka tarkusejumalanna, sh ka kultuur ja teadus
annaabi.ee 
