oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344
Daatum Sündmus Tähtsus 1186 Piiskop Meinhard alustas misjonit katoliku usk levib liivlaste seas liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus 1200 Liivimaa piiskopiks sai Albert, kes võeti suund Baltimaade sõjaliseks saabus koos ristisõdijate väega hõivamiseks Liivimaale 1201 rajati Riia linn; vallutatav loodi ristisõdijate tugipunkt edasisteks maa pühendati Neitsi Maarjale > vallutusteks. Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste
· Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa
et semgalite sadam asus hilisema Liibavi (Liepaja) piirkonnas. Läänemere idakalda kaubanduse kiire koondumine Riiga tegi muret seni Väinat kontrollinud Polotski vürstile, kes korraldas järgnevatel aastatel mitu rünnakut ristisõdijate linnuste vastu, jõudes nii Üksküla kui ka Holmi (Salaspilsi) alla, ent Riiani ei jõudnud tema väed kunagi. Riiast sai piiskopi residents ning toomkiriku asukoht. Koos toomkirikuga pühendati kogu vallutatav maa neitsi Maarjale ning seetõttu hakati hiljem kogu Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. Albert ise hakkas Riiga residentsi rajamise järel kandma Riia piiskopi tiitlit. Riiast kujunes ristisõjas liivlaste ning eestlaste vastu üks olulisimaid tugipunkte. 11. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Liivimaa ristisõjas Eestlaste alistamine 13
annaabi.ee 
