relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Hariduse kohapealt oli aadlite suhtumine täiesti erinev. Koolis käimist ja haridust ei peetud aadlikule kohaseks. Nad lähtusid karolingide vanasõnast, et ,,see, kes on koolis käinud kaheteistkümnenda eluaastani ega ole kunagi ratsutanud, kõlbab ainult preestriks". Niisiis olid aadlikud sageli kirjaoskamatud. Ka mõisate majandamises ei osalenud nad kuigivõrd, vaid jätsid selle mõisavalitsejate hooleks. Sõdade vallutamisse suhtuti tänapäevaga küllaltki erinevalt. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke- võimalust demonstreerida oma vaprust ja koguda kuulsust ja au. Sageli tehti tegusi, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus võitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatu. Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud
Ümberkorraldused Kaotati seisuslikud eesõigused "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Kaotati aadliseisus 22. september 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Revolutsiooni vastukajad Euroopas Saksa haritlaskond suhtus Bastille' vallutamisse vaimustusega Suurt poolehoidu revolutsioonile avaldasid võõrvõimu all olevad riigid Revolutsiooni vastukajad Euroopas "Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus"- Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa
võimalusi varustamiseks ja puhkuseks. Järgneski mõnepäevane vaikus, kuid 30. juunil alustati uue üldpealetungiga, mille eesmärgiks oli nüüd Riia äravõtmine. Selgus, et sakslased suudavad osutada veel küllaltki visa vastupanu ning liialt innukad eestlased kandsid tihtilugu mõttetuid kaotusi. 1. juulil 1919 murti Saksa vägede kaitseliinid siiski läbi ning viisid rindejoone 2. juuliks Riia linnale veelgi lähemale. Riia vallutamisse sekkus mereväekapten Johan Pitka (pildil) juhtimisel nüüd ka Eesti sõjalaevastik: "Lembitu", "Lennuk", "Vambola" (pildil), "Tasuja" ning traalerid "Olev" ja "Kalev" alustasid edasitungi Väina jõel. Purustati Saksa patareid Väina suudmes ning 2. juulil hõivati Väina-Jõesuu (Daugavgrīva) kindlus. Vastaselt võeti ära mitmed relvastatud puksiirid ja praamid. 2. juuliks oli Riia saatus sisuliselt otsustatud. Niisuguses olukorras alustati Antandi
annaabi.ee 
