Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14
Ta kündnud pool põldu üles ja sidunud siis täku vaia külge, ise aga heitnud puhkama. Selle aja jooksul tekkinud järv, sest mees olla kündnud lahti veesoone. Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval. Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim järv, mis on tekkinud mandrijää taandumisel Joldiamere staadiumis 10 300 - 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). Suvel käiakse Järveotsa järves palju suplemas ja kalastatakse, talvel kui järve peale on tekkinud paks jääkiht, sõidetakse seal jäärada. Kalastik ei ole kuigi liigirikas
on 40 meetrit. Õisu järv, mis asub Kõpu ürgoru piires, on säilitanud vaid kümnendiku oma esialgsest suurusest, sest ülejäänu on ta soodele-rabadele loovutanud. Järve kaldad on soostunud, põhja katab 2 meetri paksune mudakiht. Sinialliku järv, allikas ja oja paiknevad samanimelises ürgorus. Piki ürgorgu kulgeb vallseljak, mille põhjaotsas asub ka linnamägi. Järv ja väiksem allikas jäävad linnamäest kirdesse. Suur Siniallikas (veeandlus kuni 60 l/sek) asub vahetult vallseljaku edelajalamil. Kuigi nii Sinialliku järv kui ka oja pakuvad maalilisi vaateid, on eriliseks pärliks sinetava veega Suur-Siniallikas.(egk.ee) Viljandimaal on 12 jõge. Tuntuimad neist Raudna ja Navesti jõgi Viljandimaa jõgesid (pikkus maakonna piires, km) Halliste 76 Kõpu 61 Raudna 58 Navesti 50 Lemmjõgi 41 Ärma 37 Tänassilma 34 13 Õhne 30 Pale 25 Põltsamaa 24
Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed Tallinnas. ((Joonis: Oos ehk vallseljak on vallikujuline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast ja veeristest. Rohkesti on vallseljakuid Pandivere kõrgustiku nõlval. Vallseljakud tekkisid nii liustiku ees kui ka sees asuvates nõgudes, mille kaudu liustiku sulamisvesi eemale voolas. Vallseljaku siseehitus on kihiline jämedam materjal settis liustiku servale lähemale, peenem materjal aga kanti liustiku servast eemale. Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru-Lelle-Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).)) Tänapäevased pinnavormid kujunesidki siis peamiselt välja mandrijää kulutusega (näiteks voored Saadjärvel), survega (otsamoreenid - näiteks Sinimäed) või kuhjega (moreenkünkad
annaabi.ee 
