rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga etapi tegemiseks on spetsiaalsed msainad, mida võib ühe etapi jaoks olla väga erinevaid. Küttefreesturvast kasutatakse enamasti suurtes katlamajade küttmiseks. Turvas:
Iirimaal. Toodetakse ka pätsturvast. Saksamaal on toodetud bageritega. Kaasajal on kaevandamine lõppenud. Inglismaal tööstuslikku tootmist ei ole. 12. Sõltuvalt kasutatava koguri tüübist kasutatakse kasutatakse 4 tehnoloogilist skeemi, mis nimetatakse koguri järgi. 1. kogumine mehaaniliste koguritega (punkermasinatega). See on vanim skeem. Tehnoloogiline skeem koosneb 5 operatsioonist: turba freesimine 5...20 mm sügavuselt; turba pööramine; vallitamine; kogumine; aunatamine väljaku otsas; 2 See tehnoloogia oli endises EPT süsteemis ja on sellest väljakasvanud ettevõtetes põhiline. 2. Turba koristamine pneumokoguritega (näide Eestis Tootsi briketitehases) freesimine, pööramine; kogumine; aunatamine väljaku otsas; 3. Ümbervallitamise tehnoloogia freesimine; pööramine; vallitamine; korduv ümbervallitamine, kus lõpuks moodustub aun; 4. Lahuskoristamine e. kogumine
annaabi.ee 
