Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi meditsiin, kosmeetika, keemiatööstuses. Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas. Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine
Hästi lagunev turvas ning kasutust leiab energeetikas. Tükkturba tegemine algab sügavfreesimisest. Lasundist lõigatakse 30 – 50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõnesentimeetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4 – 8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama. Tükke kuivatatakse 1 - 2 nädalat ning pööratakse 1 - 3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35%-ni. Kuivanud tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil. Ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist, samuti ei ladustata tükkturvast Haku meetodil suurtesse aunadesse vaid väljaku otstesse ning kaetakse ilmastiku kaitseks kilega. Tükkturba tsükleid korratakse hooajal 1 - 3 korda (Eesti Turbaliit, s.a.). 3.3. Plokkturvas Turba plokke lõigatakse Eestis ekskavaatori külge kinnitatud labidaga kihiti vähelagunenud turbast
annaabi.ee 
