marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm
kogunevad nt. eeterlikud õlid; vahel on selline rakk ümbritsetud näärmekoest, mis eritab vastavat nõret või eritist. Näärmekarvad karvad, mille tipus on vedelikku eritav paisunud osa. 74 Ohe harjasjas moodustis paljude kõrreliste välissõkalde või harva liblede tipus või tipust allpool selgmisel (alumisel) küljel. (joonis IV, 16). Oos e. vallseljak on vallilaadne pikk ja suhteliselt kõrge pinnavorm. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 42 -kraadise nõlvakaldega. Paarissulgjas liitleht liitleht, mis koosneb keskroole kinnitunud külgmistest lehekestest ja millel puudub üksik tipmine leheke. (joonis II, 11) Paaritusulgjas liitleht liitleht, mis koosneb keskroole kinnitunud külgmistest lehekestest ja ükikust tipmisest lehekesest. (joonis II, 10).
annaabi.ee 
