hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on emotsionaalsemad, lastele ja noortele meelepärasemad, nende valik mitmekesisem, vaid ka tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving väldib tüdimust ning vajalike harjutuste arv mitmekordistub märkamatult. Maastikul harjutamisel pole suur tähendus mitte ainult tehnika õppimisest lähtudes, veel suuremat käsu toob see vajalike võimete arenemisele. Mäeküljel üles-alla jooksmine ja
ristamisi. suuri tasndustöid alustatakse kõige madalamate kohtade täitmisega 20 cm paksuste kihtide kaupa, mis soodustab puiste tihendamist. Pinnast teisaldatakse võimaluse korral allapidi kaevikmeetodil. 42. Ehituskaevikute rajamine ja täisajamine buldooseriga Ehituskaevikute rajamine toimub tavaliselt kaevikmeetodil pinnase teisaldamisega ristipidi. Pealmine kasvupinnase kiht eemaldatakse juba varem ja lükatakse puistangu asukoha lähedusse, et hiljem oleks võimalik seda laotada vallidele. Kaevikut töödeldakse ristipidi paralleelsete tranšeedena umbes 0,5 m laiuste vahedega. Kui tranšee on sügav ja vahe vallid ähvardavad sul variseda korraldatakse koha paralleelselt liikuva buldooseriga. Pinnast lõigatakse allaliikumisel, üleliikumisel aga ainult teisaldatakse. Kraavide (kaevikute) täisajamine toimub kahel viisil: paraleelsete risttöökäikudega või paralleelsete põikitöökäikudega (pool viltu kraavi suhtes)