Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia.
Seneca Seneca, filosoof, Nero õpetaja; bass Drusilla Drusilla, õuedaam, armunud Othosse; sopran Amm Nutrice, Octavia amm; alt (ka kontratenor) - meheroll Arnalta Arnalta, Poppea amm; tenor või alt - meheroll Lucanus Lucano, poeet, Seneca vennapoeg; tenor Seneca sõbrad Famigliari di Seneca Konsulid Consoli; koor Tribuunid Tribuni; koor Liktor Littore, keisri auvaht (=liktor) või kohtuteener; bass (bariton) Kapten (keisri ihukaitsest, vabaks lastud ori) Liberto capitano, tenor Paaz Valletto, sopran Õuedaam Damigella, sopran Kaks sõdurit Due soldati, tenorid Mercurius Mercurio, roomlastel esmajoones kaupmeeste jumal, =kr. Hermes, ka jumalate saadik; tenor Pallas Athena Pallade, kreeka tarkuse- ja kaitsejumalanna, kr. peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Amorite koor
annaabi.ee 
