Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Sügise lõpupoole õnnestus kohtuda tsaariga, kes saatis delegatsiooni edasi Siseministeeriumisse, kus öeldi, et palvekirjad sisaldavad valeandmeid ja on suunatud maksva korra vastu. Selle eest läks Peterson aastaks vanglasse. 1886. aastal kehtestati uus vallaseadus, millega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus mõisniku kontrilli ja eestkoste alt. Vallavolikogust sai valla kõrgeim võim. Pooled vallavolikogu liikmetest olid peremehed ja pool maatamehed. Vald korraldas ise oma rahalisi olukordi. Maksud ja koordmised jagati taludele laiali. Samuti määrati kulutused, mille alla kuulusid ühiskasutatavate elementide korrashoiud ja ehitamised, nagu sillad, teed, koolid jm. Samuti kuulusid selle alla näiteks õpetajate palk ja toetused vaestele. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes kinnitas, et seaduseid järgitakse ja valitseks kord. 1857
rohkem inimesi, kui terves Pikavere koolis, on Pikavere kool vallavalitsusele pigem koormaks, kui tooks kasu ja sulgemine oleks suhteliselt kiire tulema. Kurb on see, et räägitakse pidevalt linnastumise probleemidest ja sellest, kuidas kõik maalt ära põgenevad. Aga lugu on paratamatu, kui kõik seadused ja rahastused töötavad üheskoos selle nimel, et mida väiksemas kohas elada, seda keerulisem on igapäevaste toimetustega hakkama saada.Ilmselt võib päästa ka lahendus, et vallavolikogust oleks liikmeid, kes on tulised Raasiku valla eest võitljead ja kes suudaks mõjutada vallavalitsust, et kogu raha ei suunataks endisesse Rae valda. Raasiku vallas elab Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja sõnul üle 5000 inimese, seega on suur osa teha kommunikatsioonil, et Raasiku vald säiliks. Sellepärast ei saa mööda vaadata sellest ka selles käsitluses. Vallal oma kommunikatsiooni-, turunduse-, või meediainimene puudub ning seda on näha ka
annaabi.ee 
