Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim – VALITSUSE ülesanded. Põhiseaduses. 1) Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (nt üleriigilised teed, side, muud üleriigilised asjad, välisriikidega suhtleb jne) 2) Koostab riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 3) Juhib riiki seaduste ja riigieelarve alusel 4) Suunab ja kontrollib valitsusasutuste tegevust 5)Tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku 6) Kogub makse, korraldab riigiettevõtete majandamist
kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim VALITSUSE ülesanded. Põhiseaduses. 1) Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (nt üleriigilised teed, side, muud üleriigilised asjad, välisriikidega suhtleb jne) 2) Koostab riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 3) Juhib riiki seaduste ja riigieelarve alusel 4) Suunab ja kontrollib valitsusasutuste tegevust 5)Tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku 6) Kogub makse, korraldab riigiettevõtete majandamist
erikord). Ohtu tajudes hakkasid siinsed sakslased eestlastes liitlasi otsima. Sama püüdsid teha ka venelased, kes lootsid eestlaste abiga sakslaste õigusi kärpida, et hiljem venestamine läbi viia. Oluliseks tõukeks rahvusliku eneseteadvuse tõusule sai 1866 aasta vallaseadus, millega mõisnikud kaotasid kontrolli vallavalitsuste üle. Talurahvas moodustas vallavolikogu, mis täitis juba traditsiooniliseks kujunenud kogukondlikke ülesandeid (vallamaja, kool, teed, vaesed jne) Vallavolikogudest kujunes eestlastele poliitiline (alg)kool. Peagi likvideeriti kodukariõigus, keelati teoorjus. Majanduslik areng tõi kaasa jõukuse tõusu, saj. lõpul oli Lõuna-Eestis päriseks ostetud 85% talumaadest. Juba 19.saj keskpaigas hakkasid külades tegutsema laulukoorid ja puhkpilliorkestrid (I orkester VÄÄGVERES). Oli tekkinud selliste eestlaste kiht, kes ei soovinud saksastuda. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. J. V. JANNSEN 19. saj keskel tekkis mitu rahvuslikult mõtlevat grupeeringut
annaabi.ee 
