aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused
õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju. Näiteks on Vabariigi Valitsuse või ministrite määrustega kehtestatud liikluseeskirjad, Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse eeskirjad, rahvusvaheliste postisaadetiste tollikontrolli eeskirjad jne. Kokkuvõtlikult väljendub haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära järgmises:
õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju. Näiteks on Vabariigi Valitsuse või ministrite määrustega kehtestatud liikluseeskirjad, Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse eeskirjad, rahvusvaheliste postisaadetiste tollikontrolli eeskirjad jne. Kokkuvõtlikult väljendub haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära järgmises:
annaabi.ee 
