veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt). Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Katedraali alune maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi katedraali ehitamiseks luba ei küsinud . Katedraali ehitamiseks korraldati üle-Venemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda oma kaelaskantavad ametimärgid. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi. Kirik on historitsistlikus stiilis. Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell. 1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei
esinduskogu nimel Saksa keisri poole kahe palvega: 1) Saksamaa jätkaks Eestimaa kubermangu sõjalist kaitsmist; 2) paluti, et Saksa keiser aitaks kaasa Eestimaa lahtiühendamisele Venemaa küljest. 10.aprillil toimus sama asi Riias Liivimaa maakogu nime all. Seal olid lisaks eestlastele ja baltisakslastele ühendatud ka lätlased. Seal kirjutati protestikiri, et Eesti maanõukogu on juba otsustanud Eestimaa lahtiühendamise Venemaa küljest, on kuulutanud iseseisva Eesti Vabariigi ning Eesti vallavanematel pole õigust seda ümber muuta. Protest jäi protestiks. Liivimaa maanõukogu koosolek viidi lõpuni ja pöörduti samade palvetega Saksa keisri poole, mis otsustati ka Tallinnas. Baltimaade maanõukogu, 9. aprillil moodustati Eestimaa rüütelkonna, suurmaaomanike, väikemaaomanike ja linnaelanike esinduskogu Eestimaal, Tallinnas Eestimaa Maakogu ja 10. aprillil, Riias Liivimaal Liivimaa Maakogu. Uued riigid 12. aprillil 1918.
annaabi.ee 
