Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908
mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, andekamad abistasid mahajääjaid. Sellist meetodit kasutas juba Komensky, hiljem soovitas J. Gezelius sama ka Soome koolides. Kooli- ja õpetajatöö korraldamise alused võttis Forselius J. Gezelius vanema "Methodus informandi ´st". Selles kirjeldati koolmeistri kohustusi ja ülesandeid. Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistustega. Vallatuste puhul tuli lapsi isalikult korrale kutsuda. Koolmeistri põhikohustuseks pidi olema õppetunni läbiviimine ja selle eest hoolitsemine, et õpilased ei ootaks liig kaua tunni algamist ega vallatleks seetõttu. Samuti pidi õpetaja silmas pidama, et lapsed lastaks iga tunni järel puhkama. Koolmeister koos pastoriga pidi hoolitsema vajalike raamatute saamise eest ja muretsema paberit neile, kes kirjutamist tahtsid õppida. Tunde pidi valgemal ajal kaheksa, muul ajal seitse olema
annaabi.ee 
