varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises ringkonnas, siis olid need teemad talle väga tuttavad ning ta teadis hästi, mis toimub sellises seltskonnas. Ta pilkas eelkõige kohtuvõime ja vaimulikke. Villon kirjutas ka hästi palju surmast. Näiteks kirjutas Villon paksust lõbunaisest Margo'st ja kohtutäiturist Jean Cotartist, kes oli pidevalt purjus. Villon kirjutab ka Franc Gontierist, kes käis linnamüüri taga oma armsamaga vallatlemas. Francois meelest oli hõlbuelu ütlemata hea. Ta kirjutab lõbusast elust ning kelmustest. Korralikest ning kõlbelistest inimestest talle kirjutada ei meeldinud. Tihti kirjutas autor ka surmast. Villon eiras kõiki reegleid ning kirjutas luulet enda ettenägemise järgi. Ta ei järginud norme ega traditsioone. Villon ei kuulunud ka ühtegi luuletajate tsunfti, mis oli sellel ajal küllaltki tavapäratu. c) Villoni luules on hästi palju erinevat keelekasutust ning stiile
hapupiima. Pühapäeviti ei jää nad iialgi ilma oma kreutserist, ja kui mind pärast jumalateenistust kohal ei ole, on perenaisel korraldus neile raha välja maksta. Nad usaldavad mind, jutustavad igasugustest asjadest, eriti aga lõbustavad mind nende vallatused ja lihtsad mängud, kui külast rohkem lapsi kokku tuleb. Lk. 25- Üleeile tuli linnast maaülema juurde arst ja leidis mu maas Lotte väikestega vallatlemas: mõned vähkresid mu peal, teised torkisid mind, mina aga kõdistasin neid, ja üheskoos käratsesime kõik kõvasti. Doktor ei pidanud seda arukale inimesele väärikaks- seda märkasin ma ta ninast. Mina aga ei lasknud ennast segada, ... hiljem linnas käies oli kurtnud doktor, et maaülema lapsed olid juba ennegi küllalt kasvatamatud, nüüd rikub see Werther nad täielikult ära. Lk. 54- Hakkan siinse olukorraga juba mõnevõrra leppima. Kõige parem on see, et tööd on
annaabi.ee 
