Kas oma erakordse iluga! Ei. Kuigi olga oli väga nägus-sihvakas, elavate mustade silmade ja lopsakate siidiste kiharatega-, ei saanud teda kaugelti kaunitariks nimetada. Pigem tõmbas meest tema poole neiu sisemine ilu, vahetus, hämmastav segu täiskasvanu tõsidusest ja plikalikust ülemeelikusest. Õnnetuseks oli Olga ema nende suhte vastu. Strauss elas lahkuminekut raskelt üle. 1859.aasta suvel pühendas ta armastatule võluvad polka-masurkad ,, Vallatleja" ja ,,Kobold", tulvil mälestusi möödunud helgetest päevadest. Viimased tänaseni säilinud Straussi kirjad Olgale on kirjutatud talvel 1859/60. 4 Olga ei kinkinud talle esimese armastuse rõõmud ja meeleheite. Ent mitte ainult, ta oli rikastanud selle sõna kõige paremas tähenduses Johanni kui inimest, muusikut, loovat kunstnikku. Tema mõjul oli kõik hea ja helge mehe hinges nagu kristalliseerunud, rohkem eile tulnud
Seal nägin ma täiesti tavalist meest. Minu arvates ei olnud ta filmis nii veetlev, kui raamatus. Kuigi raamatus oli Nipernaadi samuti keskealine, tundus ta ekraanil hoopis vanem. Ennast väljendada oskas Toomas küll hästi ning fantaseeris sama palju kui raamatus, kuid mind jätsid tema jutud pigem ükskõikseks. Mulle jäi Nipernaadist tavalise ränduri mulje. Eripäraks oli ainult see, et ta oli kirjanik. Filmis oli Nipernaadi vabaduse kehastuseks, raamatus aga hoopiski muretu vallatleja. Ta kasutas suve energia kogumiseks, sest talvel saabus tema jaoks vananemine. Toomas oli elunautija, kes vaimustus loodusest ja inimestest. Ta oskas näha ilu looduses, oli lapsemeelselt rõõmus metsas lilli vaadates ja linnulaulu kuulates. Filmis näidati samuti ilusaid loodusvaateid, kuid Nipernaadi ei olnud seal mitte lapsik ringikeksleja, vaid pigem vaatleja- unistaja. Mina arvan, et nii filmis kui ka raamatus oli Nipernaadi suurepärane mees, kes suutis
annaabi.ee 
