Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskvameelsed valitsejad, toimusid riikide territoriaalsed muudatused. Näiteks kaotas Jaapan Kuriili saared ja ka Soome kaotas oma alasid. Eetilistes tõekspidamises muutus see, et inimelu ei peeta enam pühaks. Tekkis naudingukeskne maailmavaade ehk hedoism ning ka feminism. Inimestel on elamisega väga kiire. Perekond muutus. See tähendab seda, et ühiskonna suhtumine vallaslastesse on muutunud ning mehed peavad avalikult mitut naist ja perekonda. Inimesed ei pea enam kinni 10 käsust. Väga palju tapetakse ja varastatakse. Vähenes ka kiriku roll. Kultuuris muutusid muusika, kunst, naiste mood, kehalise kasvatuse programm, Ida-Euroopa kooliprogrammid ning meditsiin. Hakati näitama sõjafilme ja kirjutama raamatuid Teise maailmasõja kohta, tegema skulptuure ning püstitama mälestusmärke näiteks sõjas hukkunud inimeste auks
o. 23. aprill – 29. september).
Ehalemineku aeg (õhtueha) ongi andnud toimingule nimetuse. Nädalapäevadest eelistati
neljapäeva ja laupäeva. Võimalik, et neljapäeva austamine (sellele viitavad veel teisedki
tavad) on pärit muistsest 5-päevasest nädalast (sest eks kolmapäevagi nimetatud enne
kesknädalaks).
Ehalkäimine andis noortele vajalikke seksuaalseid kogemusi. Rasedust välditi tõenäoliselt
menstruatsioonitsükli päevade arvestamise või katkestatud suguühtega. Vallaslastesse ei
suhtunud vanad eestlased eriti taunivalt. See oli alles kristliku kiriku poolt sisse toodud
komme –vallasema häbiposti siduda ja teda siis rahva kirikust väljalaskmise ajal peksta.
Ristiusu tulekuga muutus suhtumine tugevalt - tekkis arusaam, et last tappa ei tohi. Keskajal ei olnud matusrituaale alla 7-aastastele kuna neile ei tehtud matuseid kes tööd ei teinud. Kuni 17 saj. suri enne 7ndat eluaastat kolmandik lapsi. Euroopa kultuuriruumis puudus väljend lapsepõlv. Seda ei peetud oluliseks. Laps oli väike täiskasvanu, neid toideti ja lasti kasvada, muud midagi. Lastesse suhtumine muutus pidevalt kuigi pikalt põlati vallaslapsi. Keskajal oli vallaslastesse suhtumine väääga negatiivne. Ristiusk hakkas sisse tooma seda, et laste hinged on puhtad ja et neid on võimalik õigele teele pöörata, ehk siis oluline on ka hingeline harimine. Hakati tasapisi keelama alla 12-aastaste laste abiellumist. Kuskil 16-17 saj. hakkasid tekkima tähelepanuväärsed muutused. Hakati kirjutama lastehaigustest. 1545 kirjutati esimene lastehaiguste õpik (T. Phayre). 1632 ilmus Komensky "Ema kool". Komensky kirjutas oma
annaabi.ee 
